Mis on HPV (inimese papilloomiviirus)?
HPV on laialt levinud nakkus.
HPV võib põhjustada teatud vähivorme.
HPV võib mõjutada nii naisi kui ka mehi.
Inimese papilloomiviirus (HPV) võib mõjutada peaaegu igaüht
HPV ehk inimese papilloomiviirus on väga laialt levinud ja kergesti nakkav viirus. Peaaegu iga seksuaalselt aktiivne inimene võib elu jooksul sellega nakatuda – nii naised kui ka mehed.
Ligikaudu 80% inimestest nakatub elu jooksul HPV-ga, sageli enda teadmata.
HPV on viiruserühm, mis nakatab nahka ja limaskesti. Kokku on teada üle 150 HPV tüübi, millest enamik ei põhjusta tõsiseid terviseprobleeme.
Kuna nakkusele iseloomulikke sümptomeid sageli ei esine, siis võidakse olla nakatunud ka endale teadmata.
Teatud HPV tüübid võivad põhjustada vähieelseid seisuneid ja vähki nii naistel kui ka meestel. Enamasti suudab immuunsüsteem viiruse organismist ise eemaldada. Kui aga kõrge riskiga HPV nakkus püsib, võib see põhjustada: emakakaela-, häbeme- ja tupevähki naistel; pärasoolevähki nii meestel kui naistel. Madala riskiga HPV tüübid võivad põhjustada suguelundite tüükaid nii meestel kui naistel.
Kaitse on võimalik
HPV-vastane vaktsineerimine ja regulaarne sõeluuringus osalemine on tõhusaimad viisid oma tervise kaitsmiseks.
HPV-vastane vaktsineerimine ja regulaarne sõeluuringus osalemine on tõhusaimad viisid oma tervise kaitsmiseks.
Tasuta HPV-vastane vaktsineerimine:
- Saadaval 12–18-aastastele tüdrukutele ja poistele
- Vaktsineerimine toimub üldjuhul koolis
- Riiklikult rahastatud vaktsineerimine on 18-aastastele saadaval ka apteegis
HPV vastu vaktsineerimine on efektiivsem, kui see on tehtud enne HPV-ga kokkupuutumist.
Sobivate ennetusvõimaluste osas soovitame konsulteerida perearstiga.
Tasuline vaktsineerimine on saadaval 19-aastastele ja vanematele naistele ja meestele. Kuna enamik täiskasvanuid ei pruugi olla kokku puutunud kõigi HPV vaktsiiniga kaetavate tüüpidega, võib vaktsineerimine siiski aidata ennetada erinevaid HPV-ga seotud vähivorme ja muid haigusi.
27-aastastel ja vanematel naistel soovitatakse ennetusvõimaluste osas oma arstiga nõu pidada.
Miks on sõeluuring oluline?
Pahaloomulise kasvaja tekkele eelnevad muutused ei põhjusta sageli märgatavaid sümptomeid. Seetõttu on regulaarne sõeluuringutes osalemine oluline osa vähieelsete seisundite ja vähi varajasest avastamisest.
Eestis kutsutakse emakakaelavähi sõeluuringule 30–65-aastaseid naisi iga viie aasta tagant. 2026. aastal kutsutakse emakakaelavähi sõeluuringule naisi sünniaastaga 1961, 1966, 1971, 1976, 1981, 1986, 1991, 1996.
Sõeluuringul osalemine on tasuta kõikidele ravikindlustatud ja -kindlustamata naistele, kes kuuluvad antud aastal sõeluuringu sihtrühma.
Kui olete mõne varasema kutse vahele jätnud, saate uuringu teha ka regulaarse günekoloogi visiidi käigus.
Lisainfo saamiseks pidage nõu oma perearsti või günekoloogiga.
Lisateave: Emakakaelavähi sõeluuring - Sõeluuring.ee
KONSULTEERI TERVISHOIUTÖÖTAJAGA
Küsi tervishoiutöötaja käest HPV ja selle põhjustatavate haiguste ennetusvõimaluste (vaktsiinid ja emakakaelavähi sõeluuringud) kohta. Küsi julgelt ka vaktsineerimisprotsessi, vaktsiini efektiivsuse ja kõrvaltoimete kohta. Mida rohkem tead, seda enesekindlamalt saad teha teadliku otsuse.
Anett Kontaveit: vähiennetus ei peaks jõudma nooreni juhuse kaudu
Kui maailma üks suuremaid tenniseorganisatsioone peab HPV vastu vaktsineerimist sportlase tervise hoidmise loomulikuks osaks, võiks see panna ka meid Eestis mõtlema, kuidas jõuab oluline ennetusinfo noorte ja nende vanemateni, kirjutab sportlane Anett Kontaveit.
Elina Pähklimägi: kui mul on võimalus aidata oma last tulevikuks kaitsta, siis ma tahan seda kasutada
HPV vastu vaktsineerimisest tuleb rääkida rohkem ja selgemalt, et lapsevanem saaks teha otsuse teadmiste, mitte hirmu põhjal, kirjutab Elina Pähklimägi.
Korduma kippuvad küsimused HPV kohta
HPV ehk inimese papilloomiviirus on üle 200 viirusest koosnev suur viiruste rühm, mis võib nakatada erinevaid kehapiirkondi, nagu emakakael, tupp, häbe, pärak jt. Üle 80% seksuaalselt aktiivsetest inimestest nakatuvad mingil eluperioodil HP-viirusesse, ilma et nad seda teadvustaksid, sest sageli taandub viirus ilma sümptomite ja tüsistusteta.
HP-viirused võivad levida seksuaalse kontakti käigus nakatunud limaskesta kaudu, peamiselt vaginaalselt, anaalselt ja oraalselt. Lisaks võib HPV edasikandumine toimuda naha kokkupuutel nakatunud limaskestaga või saastunud esemete kaudu.
Tavaliselt kõrvaldab sinu immuunsüsteem HPV kahe aasta jooksul, kuid püsiv HPV võib põhjustada rakumuutusi, millest võib areneda emakakaelavähk. Mitut HPV tüüpi seostatakse suure riskiga. HPV 16 ja 18 tüübid põhjustavad umbes 70% HPV-ga seostatavatest vähijuhtudest kogu maailmas – peamiselt emakakaelavähki. Just seetõttu on emakakaelavähi sõeluuring väga oluline ning aitab tuvastada HPV ja varajased rakumuutused.
Olenemata vanusest on HPV-nakkuse oht alati olemas. HPV-nakkused on levinud täiskasvanutel ja saavutavad esimese haripunkti 18–24 aasta vanuses. Teist kõrgpunkti täheldatakse 45–49-aastastel naistel. Kuigi sinu keha kõrvaldab enamiku osa nakkustest iseseisvalt, võib mõni neist lõpuks põhjustada rakumuutusi, mis võivad emakakaelavähiks areneda. Rahvusvahelised terviseorganisatsioonid, nagu Maailma Terviseorganisatsioon ja Ameerika Vähiliit, soovitavad ennetavaid meetmeid, sealhulgas regulaarset emakakaelavähi sõeluuringut. Küsi oma arstilt, kuidas saad emakakaelavähi tekkeriski kõige paremini minimeerida.
HPV-vastased vaktsiinid pakuvad tõhusat kaitset mitme kõrge riskiga HPV tüübi vastu. Kui naisi vaktsineeritakse enne seksuaalelu alustamist, siis väheneb emakakaelavähi suhteline risk.
Uuringud näitavad, et suure riskiga HPV-nakkusi esineb vaktsineeritud naistel palju harvemini kui vaktsineerimata naistel.
HPV vastu vaktsineerimine on efektiivsem, kui see on tehtud enne HPV-ga kokkupuutumist ning nooremalt saadakse ka tugevam immuunvastus kui vanemas puberteedieas. See tähendab, et nad saavad parema kaitse tulevikuks.
Nagu iga ravimi puhul, on ka siin risk soovimatute kõrvaltoimete tekkeks olemas. Reaktsioonina süstile – mitte HPV-vastasele vaktsiinile – on täheldatud lühiajalisi nõrkushooge („kui silme eest läheb mustaks“).
Torkekohal võib esineda punetust ja valu ning esineda võib ka ajutist peavalu ja palavikku. Need soovimatud mõjud kaovad kiiresti. Harvadel juhtudel võib täheldada allergiast tingitud sümptomeid nagu nõgestõbi (< 1 juhtu 1000 kohta) või hingamisraskused (< 1 juhtu 10 000 kohta).
Arstid on kohustatud vaktsineerimise soovimatutest mõjudest teada andma.
EE-NON-00684 07/2026